Uudised

Karmen Juhkam

Loe intervjuu täisversiooni 15. mail ilmuvast Tantsu KuuKirjast.

„Vaatemängumasin” toob lavale maagia ja illusiooni! Optiliste trikkide ja silmapetete meister etenduskunstnik Macarena Recuerda Sheppard avab oma lavastuse tagamaid.

Kuidas sa jõudsid etenduskunstini?

Ma õppisin Barcelonas erinevaid teatritehnikaid. Hiljem hakkasin huvituma filmist ja visuaalkunstist ning hetkel inspireerun enim just nendest valdkondadest. Mulle meeldib vaadata lava kui ruumi, millesse ma saan paigutada maalikunsti, kino ja skulptuuri. Viimase 10 aasta jooksul olen nihkunud eemale tekstist ja muidugi ka draamakirjandusest.

„Vaatemängumasin" mängib sellega, mida me näeme ja kuidas me seda näeme, keskendudes vaatamise aktile ja tajumise protsessile. Kuidas sa just vaatamise näitamiseni jõudsid?

„Vaatemängumasin” kuulub triloogiasse, mida ma kutsun illusioonide triloogiaks. See on uurimus, mis algas 2018. aastal teosega „AY! YA!”. Selles lavastuses lõin ma optilisi illusioone kahe etendaja abil. Manipuleerides publiku taju ning kasutades mõningaid trikke, tekkis kahest etendajast erinevaid kehasid, mis tegelikult eksisteerida ei saaks. Vaataja jaoks tekib olukord, kus ta näeb reaalseid ja fiktiivseid kehasid samal ajal. Pärast seda projekti hakkasid mind huvitama valguse, varjude ja peegelduse abil loodavad optilised illusioonid. Triloogia kolmandas osas kasutan ma hoopis illusioonimasinat. 

Vaatamise näitamine tähendab ka seda, et publik vaatab sageli seda, kuidas sina vaatad erinevaid objekte. Kas sa tahad, et publik tunneks end osaleja või lihtsalt uudishimuliku jälgijana?

Ma arvan, et trikkide näitamine teeb publiku aktiivsemaks, kuna nad saavad valida, mida nad näevad: reaalsust või illusiooni. Teatri kontekstis toetub teos mängule, kus asjad ei ole need, millena nad paistavad. Mulle meeldib nimetada seda petmise dramaturgiaks. Üks selle eesmärke minu jaoks on avardada ja kaasata publiku kujutlusvõimet. Ma tahan, et neil tekiks küsimusi – kus ma olen, mis koht see on? Igatahes on see teos mõeldud kõigile. Ma arvan, et siin lavastuses on palju huumorit ja maagiat.

Mis on sinu arvates illusioonide eesmärk? Kas on võimalik, et need võivad paljastada mõningaid tõdesid, mida me veel ei tea?

Ma olen alati arvanud, et illusioonide loomine puudutab tegelikult kõige olulisemat teatri tahku. See on hetk, kui publik ja esineja sulavad üheks, kus ilmneb teatri topeltmäng ja kehtestub uus reaalsus. Minu triloogias on pidevalt näha illusiooni ja reaalsust korraga, võimaldades meil reisida nende kahe vahel nagu lapsed või nagu siis, kui me nägime teatrit esimest korda.